Tööstuslikud{0}}teemandid tähistavad kõiki teemante, mida ei kasutata ehete valmistamisel, kuid mida kasutatakse selle asemel funktsionaalsete materjalidena tööstusvaldkondades. Tänu nende omadustele, sealhulgas looduses teadaolevale kõrgeimale kõvadusele, ülikõrgele soojusjuhtivusele ja suurepärasele keemilisele inertsusele, nimetatakse neid sageli "tööstuse hammasteks" ning need on kaasaegses tootmises ja tipptehnoloogias asendamatud võtmematerjalid.
Seda võib pidada tohutuks "pereks", millel on tootmismeetodite, vormide ja spetsiifiliste rakenduste osas välja töötatud lai valik harusid, et teenindada erinevaid tööstuslikke stsenaariume.
Kust tulevad tööstuslikud teemandid? Need on peamiselt sünteetilised, looduslikud teemandid on toidulisandina.
Kuigi looduslikud teemandid on looduses olemas, on enam kui 90% tänapäeval tööstuses kasutatavatest teemantidest sünteetilised. Seda mitte ainult seetõttu, et loodusvarasid on vähe, vaid veelgi olulisem on see, et sünteetiline tehnoloogia võimaldab kohandada teemantide omadusi vastavalt konkreetsetele vajadustele, hoides kulud kontrolli all. Hiina on praegu maailma suurim tootja, andes enam kui 95% maailma toodangust, kusjuures ainuüksi Henani provints moodustab üle 80% riigi kogutoodangust.
Tööstuslik tootmine jaguneb peamiselt kaheks suureks tehnoloogiliseks lähenemisviisiks, millest igaühel on oma fookus ja mis koos moodustavad tööstuslike teemantide tarnesüsteemi:
1. Kõrge-surve, kõrge-temperatuuri (HPHT) meetod. See meetod simuleerib sügaval Maa sees leiduvaid kõrge -temperatuuri ja kõrge rõhu{5}}tingimusi, et muuta grafiit metallkatalüsaatori toimel teemandiks. Tavaliselt on vaja rõhku 5–7 GPa ja temperatuuri 1300–1700 kraadi. Saadud teemandid on graanulite, üksikkristalli{12}mikropulbri või suurte üksikkristallide kujul. HPHT-meetod võimaldab teemantide hulgi sünteesi, pakub kõrget tootmistõhusust ja on kulutõhus, mistõttu on see abrasiivsete{15}}teemantide peamine tootmismeetod. Siiski on raske toota suuri-suure-puhtusastmega üksikuid-kristallteemante ja metallist lisandid jäävad lõpptootesse.
2. Keemiline aurustamine-sadestamine (CVD). Põhimõte hõlmab süsinikku -sisaldavate gaaside lagundamist madala-rõhu tingimustes, põhjustades süsinikuaatomite "kasvamist" kihthaaval teemantstruktuuris substraadi pinnal. Tavaliselt peab rõhk olema alla 1 atmosfääri ja temperatuur peab olema vahemikus 600–1000 kraadi. Saadud teemant on õhukese kile või katte kujul. Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) teel toodetud teemant on väga puhas, seda saab sadestada ühtlaselt suurtele aladele ja seda saab kasutada keeruka kujuga kattekihtide loomiseks. See on peamine meetod funktsionaalse teemandi tootmiseks; kasvutempo on aga suhteliselt aeglane ja seadmete kulud kõrged.
